Lemmikloomaarst Kenno Ruul Reviews

Olin püsti hädas oma väiksema koeraga, kes on alati olnud paras gurmaan - kes väga valib oma sööki ja raske leida mis talle maitseb. Teiseks ka alati hirmus kõhna ja õnnetuke. Tänu DR. Ruuli soovitustele olen nüüdseks juba mõlema koeraga toortoidule üle läinud ja väike valiv gurmaanipreili on isegi kaalust lõpuks ometi juurde võtma hakanud.

Meie aastane maine coon Ishtar hakkas kaalus all võtma (5,2 > 4,6 kg), ilus karvastik läks niruks, isu kadus. Läksime detsembris loomaarsti juurde, kus tuvastati põiepõletik ja vedelikupuudus. Ravisime antibiootikumide ja valuvaigistitega. Kass muutus rõõmsaks ja hakkas uuesti suhtlema. Edu oli lühike - jaanuaris läks olukord uuesti halvaks. Ishtar hakkas ennast peitma, ei söönud, ei suhelnud. Tee viis uuesti arsti juurde. Tegime põhjalikud analüüsid, mille tulemusena selgusid tsüstid neerudes ja kristallid uriinis. Lisaks totaalne vedelikupuudus. Veterinaar kahtlustas toidutalumatust ja soovitas vahetada menüüd. Pöördusime Kenno poole, kes tutvustas toortoidu põhimõtteid. Tänaseks on Ishtar toortoidul olnud üle kuu aja ja tulemused on suurepärased. Kaotatud kaal on kuhjaga tasa tehtud, karv on uuesti kohev nagu maine coonile kohane. Kass on rõõmus, trallab ringi ja suhtleb nagu varem. Toortoidule üleminek läks probleemideta ja positiivne muutus oli näha juba nädalaga. ?

Loodusravi jutu ja sõbra soovituse peale sattusime meiegi Terase tänavale, saime head nõu ja abi ka üpris lootusetu juhtumi puhul. Vahval soliidses eas ja muidu igati vitaalsel kassil diagnoositi kahjuks selle aasta jaanuaris 17,3 aastasena krooniline neerupuudulikkus. Ta hakkas kaalust alla võtma ja ei tahtnud või pigem ei saanud enam väga süüa. Mujal pakuti lahenduseks peamiselt exit stsenaariumi, kuigi kassil on elu vastu jätkuvalt tugev huvi ning peale vedelikuteraapiat kassi enesetunne ikkagi normaliseerus, kuigi veri ei olnud endiselt hea. Senimaani tulebki välja, et toetava poputamisega ehk igapäevase koduse vedelikuteraapia, cbd õli, eritoidu ja looduslähedasemate söömisharjumustega oleme saanud väärikat elupikendust. Elame üks päev korraga. Iga ööpäev loeb?

Kui uurida, siis kõige õigem toit kassile on ikka toores aga kui kass on 10 aastane ja ka juba tervisemured siis pole kerge minna üle toortoidule. Soovitan varuda aega üleminekuks toorele ja Kenno Ruul on kindlasti heaks abiks sellel teekonnal. Kassil on kindlasti rohkem energiat kui on toortoidul.

Esmalt muutsin kasside toidulauda - toores on laual, krõpsud välistatud ja tagavaraks on konserv. Kuna hakkasin teemasse rohkem süvenema, siis sai ka koera toidulaud kriitiliselt üle vaadatud ja nüüd keedan tallegi ise kodutoitu - vahel käib ise kasside juurest toorest juurde näppamas.

Minu 10+ aastasel pikakarvalisel isasel kassil oli tekkinud paha harjumus ennast pidevalt lakkuda. No lausa nii, et kõhualune paljas, seejärel kintsud seest- ja tagantpoolt, saba, siis esijalad...Karvavorste oksendas välja praktiliselt iga päev. Mõtlesin, et see on stressist ja sai proovitud kõike stressi leevendamiseks- B-vitamiine, Feliway difuuserit, palju tegeletud ...tulemus 0. Toortoidu kasulikkusest kuulsin, sain aru, kuid kass ei tahtnud kuuldagi :). Isegi prooviportse ei söönud. Muudkui nõudis krõbinaid...Ma ei jätnud jonni, hakkasin puistama toortoidule isutekitavat pulbrit....Ühesõnaga- see sööma meelitamine ei läinud meil lihtsalt ega kiiresti. Siiski jäi minu jonn peale ja kass nüüd pea aasta toortoidul. Kusjuures mingeid isu- ja lõhnatekitajaid ei ole enam vaja toidule raputada! Paari esimese kuu jooksul hakkas paranema karvastik. Kassil oli silmnähtavalt parem olla. Selgus, et kuivtoit on põhjustanud allergiat ja naha sügelust, mistõttu ka see agressiivne lakkumine...Nüüd ei anna me kiisule enam mingeid krõbinaid, kass sööb heameelega kala, liha, maksa ja muid siseelundeid. Kanakaela ja -tiiba ei söö. Vahel annan maiuseks ka kvaliteetset kassidele mõeldud tuunikala konservi. Huvitav, et ka joomisharjumus on totaalselt muutunud. Kui kass istus varem kogu aeg kraani all ja limpsis vett, siis alates sest ajast, kui toortoidule läksime, ei joo enam eraldi vett. Ju siis saab toidust piisava vedeliku kätte. Soovitan kindlasti harjutada kassi toortoiduga ja olla selles visa. Niipea, kui annate taas maitsetugevdajatega krõbinaid, olete mängu ilmselt kaotanud. Kassi tervis on oluline!

Minu kass Indigo on tänu toortoidule saanud uue elu. Enne olid ta terviseprobleemid väga rängad, nüüd elab rõõmsat ja õnnelikku, aktiivset kassielu. Ta armastab väga ka kuivatatud maksa ja südant, see ajab ta eriliselt pöördesse.

Peale mõndaaegset perioodi,võin nüüd küll öelda,et kassile parim ja loomuomasem on ikkagi toortoit.Oma lemmiklooma heaolu nimel võiks ju natuke uurida ja kaasamõelda,isegi siis kui loomakesel ka otseselt tervisehädasid ei ole.Soovitan proovida !

Loogiline on toortoit kassile. Aga aeg on edasi liikunud ja kassid ei pea enam hiiri püüdma jne. Minu kiisu on nõus krõbinatele lisaks vaid keedumuna vedelat munakollast limpsima - see on ju supertoit. Kana, kala ega liha üldse ei huvita! Hea isuga sööb õues kinnisaadud putukaid... Ilus pontsakas printsess on ja veterinaar ütles, et parim toiduvalik on RC vet. tunnusega ster. noore emase lühikarvalise krõbinad. Kassid on terved! Keda ma siis kuulama peaksin soovides oma kiisule parimat? Varasemad kassid on söönud piima-juurviljasuppi, tatraputru ketšupiga, kohupiima moosiga, rosinaid, tomatit, struudelit jne... Kõik olid üle kümne kui lahkusid tervelt aga vanadusse lihtsalt.

Väga tubli ettevõtmine!! Olen 100% selle poolt et kassid peavad saama oma liigiomast toitu ehk siis toortoitu. Eks ükskord need kuiva toidu usuluised saavad aru kui valesti nad kassi toitnud on kui kassil hädad käes.

Head toimivad nõuanded ja kassisõbralik.

Väga asjatundlik!